"OLGE LOOVAD, JÄÄGE PÜSIMA, OLGE OPTIMISTLIKUD" - INTERVJUU ISTVAN BUKOSEGA

Istvan Bukos osales vabatahtlikuna Rumeenia organisatsiooni - Asociata Pro Teodor Murasanu - poolt korraldatud ürituse "Scratch and ... Gooal!" korraldamisel.

Kirjeldage ennast viie sõnaga.

Istvan Bukos: Armastan inimesi, aitan hea meelega.

Milliseid vahendeid vajate oma igapäevaelus kõige rohkem?

I.B.: Arvutid ja nendega seotud seadmed.

Kuidas kirjeldaksid oma eesmärke - "järgmisel nädalal", "järgmisel aastal", "kui olen vana"?

I.B.: Vahetud eesmärgid on seotud perekondlike ja tööalaste kohustuste eduka täitmisega ning osalemisega tegevustes, mis aitavad kaasa teiste arengule. Kaugemate eesmärkide puhul tahan näha oma lapsi hea karjääriga ja armastavate peredega. Ja vanaduspõlve puhul tahan tagasi vaadata ja öelda, et ma ei ole asjata elanud.

Millised kogemused teie minevikust on teid paremaks inimeseks teinud?

I.B.: Minu vaimsed kogemused on olnud pöördepunktid selles suunas.I.B.:

MisTeid ajendab?

I.B.: Usk

Millal otsustasite esimest korda oma projektiga alustada? Kas see on üks paljudest?

I.B.: Mõned nädalad enne projekti algust küsis Gabriela Ileana Crisan minult selle kohta ning ma nõustusin selles projektis osalema, arvestades, et tegemist on lasterühmaga, kellele olin juba andnud mõned algteadmised programmeerimisest Scratchis. Oleme teinud ka teisi projekte ja kavatseme jätkata ka uute projektidega.

Millisena näete projekti viie aasta pärast?

I.B.: Me soovime laiendada projekti eri vormides kõigile Turda koolidele - ja ka lähedalasuvate külade koolidele, et tagada maapiirkonna õpilastele võrdsed võimalused arenguks.

Milliseid kolme nõuannet annaksite teistele kaasa?

I.B.: Olge loovad, püsige visad, olge optimistlikud.

Kui palju aega kulus Teil ürituse korraldamisele?

I.B.: Raske on anda täpset vastust. Töötasin nende lastega kaks tundi nädalas umbes kolm kuud Scratchiga programmeerimise kallal, enne kui hakkasin projektiga tegelema. Seejärel, pärast projektis osalemise otsust, oli umbes kolm-neli nädalat intensiivset tööd, mis keskendus projektile endale.

Mida ütlete teie riigi rahastamiskultuuri kohta?

I.B.: Minu arvates on see alles lapsekingades, kuid arengus.

Mida arvate MEET AND CODE algatusest?

I.B.: Ma arvan, et see on suuremeelne algatus, mis vastab laste arenguvajadustele nende ettevalmistamisel tulevikuks.

Kui teil oleks praegu piiramatuid vahendeid oma organisatsiooni jaoks, mida Te teeksite?

I.B.: Hariduse tasandil korraldaksin projekte, et tagada areng nii ebasoodsas olukorras olevate laste, kui ka andekate laste jaoks. Samuti sooviksin arendada majanduslikke ning kultuurilisi arendusprojekte.